Tolmunud fassaade saab puhastada ka ise, kuid vetika ja seentega saastunud fassaadide korrastamiseks soovitame kasutada alati professionaalide abi. Meie seda pakume!
Krohvitud fassaadid on esimestel aastatel peale valmimist ilusad, kuid juba 4-5 aasta pärast kipuvad üldjuhul nähtavale tekkima esimesed kahjustused. Krohvikihti aja jooksul tekkivad mikropraod , külmumis- ja sulamistsüklid aga teevad suhteliselt kiiresti oma laastavat tööd ning sageli juba u. 5-6 aasta tagant oleks vajalik fassaadi parandada. Ei ole kahjuks ka väga harvad need juhused, kus fassaadikrohv paigaldatakse seintele hilissügisel ning fassaadpinnad ei suuda enne külmade tulekut välja kuivada ning juba kevadeks on krohvikihid seinast lahti ning vajavad kohest parandamist.
Lisaks määrduvad krohvitud fassaadid aja jooksul ja vajavad parandustöid iga 10 -15 aasta järel..
Seetõttu ongi hea teha korrapärast fassaadipesu iga 4-5 a tagant.
Alloleval pildil on hästi näha fassaad, mille tööd on lõpetatud 8 a tagasi ning nüüd vajas juba hädasti fassaadipesu ning esimest värskendamiskuuri. Inimsilm tihti ei eristagi, et fassaadil midagi viga oleks kui see on ühtlaselt määrdunud. Allolev pilt tõestab seda hästi.
Tolmu ja mustusega määrdunud fassaadi on võimalik mitmel viisil puhastada. Et aga mustuseliike on tunduvalt rohkem kui me ette kujutadagi oskame ei ole krohvitud või värvitud pinna puhul võimalik soovitada alati toimivaid universaalseid meetodeid ega puhastusvahendeid. See, kui tihti ja millise vahendiga fassaadi pesta, sõltub niisiis konkreetsest olukorrast, näiteks määrdumise põhjustest.
Tolmu ja mustusega määrdunud fassaadi puhastamiseks on kaks võimalust:
- pesta sobivate vahendite ja/või seadmetega;
- kui fassaad on kaetud mustuse või ainetega, mida ei õnnestu viimistluskihilt eemaldada, võib fassaadi sobiva värviga üle värvida.
Vetika- või seenekoloonia levikule saame piiri panna kahel viisil – probleemi ennetades või leviala suurenemist takistades:
1. vetikate ja seente levimist saab ennetada sellega, et neile ei pakuta enam eluks vajalikke toitaineid, s.t valitakse sobiv viimistluskiht ning võimalusel piiratakse fassaadi märgumist (nt aknaveeplekkide ja parapeti sobiv üleulatus krohvi pinnast);
2. juba olemasolevate vetikarakkude või seeneeoste paljunemist saab tõkestada biotsiidide abil. Selleks tuleb fassaadi korrastamisel teha teatud eeltööd ja valida õige viimistluskiht.
Meie kogemustel annab vetika- ja seenekolooniaga saastunud fassaadi pesu tulemi vaid paariks aastaks. Sedagi teatud nüanssidega.
Samas teostades eeltöötluse ning üle värvides, võib puhas fassaad kesta kuni 20 aastat (sõltub keskkonnast). Hea tulemi tagab just korrektne ja oskuslik eeltöötlus.